Treeningutega alustamine: personaaltreeningud ja iseseisev treeningkava
- Virdžinja Nargla
- Mar 20
- 2 min read
Updated: Apr 18
Tagasivaade MyFitnessi blogile, kus 2024 aasta alguses tüdrukutega ühist trenniteekonda alustasime. Nagu see trennielu alguse saab, tegime esialgu tüdrukutega läbi treeningperioodi, mis andis mulle võimaluse neid tundma õppida, viia kokku varasemad rõõmud ja mured seoses treeningutega, kuid see oli alles protsessi algus.
Peale ühiseid treeninguid pani MyFitness personaaltreener Virdžinja Nargla tüdrukutele kokku iseseisvaks treeninguks treeningkava. Uurime tüdrukutelt, kuidas neil iseseisvate treeningutega läinud on ning kuidas hindab kogu protsessi treener ise?
Kuidas iseseisev treeningperiood möödunud on?
“Oleme siin kuu aega ilma treenerita nüüd jõusaalis käinud ja võib lausa öelda, et tunnen ennast juba üsna koduselt. Esimesed 1-2 korda oli küll natuke ebakindel. Olin harjunud sellega, et keegi kõrvalt jälgib ja vajadusel aitab. See arvamus muutus kiiresti ning nüüd on tunne juba väga hea,” räägib Lisella lähemalt.
“Nüüd on kindlasti kordades kindlam jõusaalis käia, mitmed masinad on rohkem tuttavad ning tead, mida harjutuste puhul jälgida.” Emily
Emily lisab: “Esimene kord iseseisvalt treenides tekkis korra segadus küll. Tekkis küsimus, kus selle masina raskused on või kus ma saan mingi masina vahendeid vahetada. Olin juba harjunud, et Virdžinja aitab kõik ette valmistada.”
Mis aitas treeningute puhul järge hoida?
Treener koostas tüdrukute eesmärgist lähtuvalt kava, mis treeninguid iseseisval perioodil juhendamas oli. “Enne kui Lisella ja Emily kavaga saali suunasin, käisime kava koos üle ning tegime täieliku küsimused-vastused vooru. Samuti andsin neile kavaga veidike mängimisruumi, kui mingid masinad kuskil kinni olid või juhuslikult saali külastusaeg tipptunnile sattus. Sel juhul jääb ära tühi seismine ning “appi, mis nüüd saab” olukord,” sõnas treener Virdžinja.
“Mulle meeldib, et ma saan lihtsalt võtta kava lahti ja hakata omas tempos tegema. Vahepeal saame Emilyga muljetada ja nalja visata ning seejuures ka üksteist motiveerida, et kumbki alla ei annaks. See on suur motivaator, kui treenerit kõrval ei ole,” jagab Lisella.
Kuidas on protsess kõrvalt vaadates tundunud?
“Tüdrukud ikka aeg-ajalt saadavad mulle meie ühisesse chat’i pilte, kuidas neil trennis läheb ning mis emotsioonid on. See on väga äge! Nii saan ka neid jooksvalt suunata ning vajadusel treeningute koormust sättida. Samuti saame sel moel endiselt kontaktiks olla ning nemad võimalikele küsimustele kiired vastused saada. Tüdrukud on iseseisva treeninguga tublisti hakkama saanud!” võttis treener Virdžinja kokku.
“Jõutreeningu võlu ju selles peitubki – järjepidevad sammud selleks, et ka kümne ja kahekümne aasta pärast vormis ja hea tervise juures oleksime. See, et energiatase ning kehapilt kaasa muutub, on lihtsalt üks suur pluss!” treener Virdžinja

Comments